"... Nagu alati nii algas tänagi salakõrtsi tegevus kaunis varakult. Kell lõi alles pool kümme, kui saabus juba esimene külaline.

See oli paks, süldikotina rippuva kõhuga lihunik, kes oli saavutanud niihästi oma raha kui ka nahaalused rasvad sõratõvesse kärvanud lehmadest ja külbmatutest hobusekronudest valmistatud vorstide suurest läbimüügist, sest nende mõõdukas hind ja üldine kättesaadavus meelitas ligi kõik kehvikud, kellede tibatilluke ostujõud ei lubanud arvestada tervishoidlikke nõudeid. Ta vedas oma lotendava kere uksest sisse, pühkis higi, võttis siis mütsi pääst ning teretas tolle iseloomuliku, libeda häälega, mis on omane ainult temasugustele ja veelgi suurematele petistele. ..."