Herbert Salu romaan maalib detailirikka ning faktidel põhineva pildi Kadrina (Tristvere) kihelkonna elust Virumaal 17-ndal sajandil. Kihelkond oli tol ajal silmapaistev kultuurikeskus. Siin trükkis Stahl esimesed eestikeelsed kirikuraamatud ja keeleõpiku. Tema järglane R. Brockmann, väljapaistev kirjamees, peab päevikut, kuhu märgib tähtsamad sündmused Kadrinast ja ümbrusest.

Kihelkonnast tõuseb esimene eesti soost mõisnik. Kardetud röövel Itikas elutseb kihelkonna metsades ja hoiab teekäijad ning siinsed mõisnikud hirmul. Nõidu jälitatakse, üks naine põletatakse tuleriidal, sest ta oli «Kuradiga läbi käinud».

Sensatsiooniline sündmus on siidilaev «Fortuna» avarii Soome lahel ja meeskonna pääsemine Kunda mõisa juures. Mõisniku seitse tütart põetavad laevamehi, sõlmitakse abielusid. Nüüdsest peale saab Kunda mõis tähtsaks tugipunktiks uuel siiditeel. Kunda neidudele tuuakse Pärsiast siidi, sametit, idamaa vaipu ja kalliskividega sõrmuseid.