Oskus ridade vahele peita ei ole pärit nõukogude ajast. On oktoobrikuu aastal 1623. Inglise renessansi võtmefiguur Francis Bacon kirjeldab oma raamatus uut ja leidlikku kodeerimisssüsteemi. Kuu aega hiljem avaldatakse Shakespeare´i näidendid. On nende teoste vahel seos? Ometi kulus üle kahesaja viiekümne aasta, enne kui taibati, et Baconi kirjutised koodide kohta polegi üksnes teoreetilised, vaid kirjeldavad tema enda meetodit kaasaja salasündmuste talletamiseks. Paljastuvad rabavad lood „neitsiliku kuninganna“ Elizabethi salajasest abielust, mõrvadest, skandaalidest ja valedest kõige kõrgema seisuse seas. Raamatus heidetakse valgust ka Shakespeare’i autorluse müsteeriumile ja Francis Baconi enda kirevale elule, mis oli vähemalt sama põnev kui käesolev raamat.