Mere ja metsa vahele laialipillatud küla elab tavapärast elu ning kahe inimese - Jõe Raki ja Posti Salli - vastastikused tunded ja põlemised jäävad ümberkaudsetele märkamata ja teadmata.

1944. a. sügisel Rootsi põgenenud August Mälk (1900-1987) pöördus romaaniga (1957) tagasi oma kodusaare ainestiku juurde, millega oli võitnud lugeja 1930. aastail. Kriitika tunnistas romaani autori võõrsil kirjutatud loomingu hulgast kunstiküpseimaks. Eesti kirjanduse üldpildis on «Päike küla kohal» traditsioonilise kujutuslaadiga realistlik teos, mida arvustus on hinnanud kui psühholoogilist romaani.