Raamatu «Pahustumine» mõte seisneb autori sõnul järgnevas: «...keskajal seletati üksiknähtusi üldisusist lähtudes, uusajal katsutakse üksiknähtuste kaudu jõuda üldiseni. Mis aga kõige olulisem: ka uusajal, mil nominalism on muutunud järjest valdavamaks, vajatakse ammuaegseid, üldisusi tõesuseks pidanud ajastute püsitõdesid. [–-] Olles meelde tuletanud nüüdisaegseist tõdedest üldisimat, millest kõik ülejäänu valdavalt tuleneb, jumalatust, peaksime mõistma, et meie aeg saab tollase ajastu suhtes olla ainult äraspidi.»

-

Raamat koosneb 12 esseest:

Eessõna ehk Keskaeg keskmena

Alguseta maailm [minakesksusest ajaloos Augustinuse, Lutheri jt. näitel]

Uusaja olemus

Pahustumine [Rousseau', Lenini jt. näitel]

Eluprohvet D. H. L. [David Herbert Lawrence]

Haiguse eepos [Thomas Mann]

Tragöödia hääb [Mihhail Bulgakov]

Surma peremees [Jean-Paul Sartre ja Albert Camus]

Pöördumisest [vaimus. Augustinuse, Rousseau' jt. näitel]

Jumaluse muundumised [Faismist]

Surmanuhtlust mälestades

LÕPPSÕNA ehk Rohkem ei nõuta [kokkuvõte]