2003. aastal saab Rene van Neer teada, et tal on Alzheimer, kõige levinum dementsuse vorm. Endine psühholoog kirjeldab tütar Stella Braamile oma muutunud maailma. Rene paigutatakse Maastrichti hooldekeskusesse, kus ta üsna sageli asjad pea peale pöörab.

See on esmakordne juhtub, kus dementne inimene tütre vahendusel meile oma loo räägib, astudes välja üleoleva suhtumise vastu hooldusasutuses ja ühiskonnas.