Raamatus vaatleb prantsuse psühhiaater dr. Marie-France Hirigoyen nähtust, mille üldtuntud nimeks on «moraalne ahistamine». Autor ise eelistab nimetust «perversne julmus«.

Autor valgustab moraalset ahistamist paaris-, pere- ja töösuhetes põhiliselt ohvri seisukohalt, tuues hulgaliselt näiteid tegelikust elust. Selles vägivallas on kaks peamist osapoolt, kellest ta maalib põhjaliku pildi. Üks neist on agressor, kelle pahelisus ei ole mitte psüühikahälve, vaid jahe ratsionaalsus pluss suutmatus pidada teisi inimolendeiks. Teine on ohver sel ainsal põhjusel, et agressor on ta välja valinud. Edasi selgitatakse, millised tagajärjed on moraalsel ahistamisel ohvrile lühemas ja pikemas perspektiivis ja antakse praktilist nõu, kuidas peaks ohver käituma.