Doktoritöös uuritakse militaarvaldkonnaga seotud tekstide argumentatsiooni ja retoorikat. Keskseks lähtekohaks on idee, et keel ja keelekasutus konstrueerivad tegelikkust ning militaarvaldkonnaga seotud tekste analüüsides on võimalik välja selgitada, milline on Eesti kaitsepoliitiline diskursus, kuidas representeeritakse ja määratletakse selle diskursuse osalised. Tähelepanu on keskendatud kolmele kesksele diskursuseosaliste rühmale: kaitseväelased, poliitikud ja Eesti avalikkus (rahvas). Uurimuse ühe osana on analüüsitud kaitseväelaste kutsevalikut põhjendavaid argumente Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kadettide esseedes, et selgitada, kuidas nad ise oma rolli ja ülesandeid määratlevad. Teiseks on analüüsitud ajakirjanduses peetud diskussioone kahel Eesti kaitsepoliitikaga seotud teemal: üheks teemaks oli Eesti osalusega välispoliitiline konflikt - Iraagi sõda, teiseks teemaks sisepoliitiline konflikt - nn pronkssõduri-sündmused.

-

Doktoritöö põhjal selgus, et pronkssõduri konflikti ei käsitatud sõjalise sisekonfliktina, vaid pigem poliitilisena. Selle poolt räägib tõsiasi, et riiki ja rahvast ei mõistetud ühtsena, vaid peeti võimalikuks mitmesugust rühmitamist, kategoriseerimist. Pronkssõduri-diskursuses tegeldi rohkem üksteise süüdistamisega. Riiki kaitsvat retoorikat küll esines (sündmusi nähti Eesti-Venemaa kontekstis), aga see ei jäänud üksmeelse arvamusena kõlama.

-

Välispoliitilises konfliktis tõusis keskseks küsimus, kas tegemist on sõjaga või mitte ja kas Eesti (riigina) peaks selles osalema või mitte. Seega arutleti pigem moraaliküsimuste üle, Eestit ei nähtud niivõrd sõjalise konflikti osalisena suhetes Iraagiga, Iraagi vabastajana, vaid keskseks tõusis n-ö õige poole valimine, Eesti rolli määratlemine suhetes Ameerika Ühendriikide, Euroopa, NATO ja ÜROga.

-

Doktoritöö näitab, et ka esmapilgul objektiivse ja neutraalsena tunduv infoedastus võib lähilugemisel paljastada hoiakuid, ideoloogiaid ja peidetud vaatepunkte, mille eesmärk võib olla lugejat varjatult ühes või teises suunas mõjutada.