Romaan on ajaline, mitte nii palju sündmustikuline jätk ta eelmisele romaanile «Vaim ja ahelad». Siin käsitletakse vene uue okupatsiooniaja vanglaelamusi ja metsavendlust ja selle vaibumist koos iseseisva talupoja hävitamisega ja suurküüditamisega 1949. Filmiliselt põnevast sündmustikust koorub välja inimsuse otsimine ja nägemine idee kaotanud võitlejate poolt, kogedes, et võidelnud ja kaotuse läbi elanud generatsioonil oli ühe vahelülina rahva püsimises siiski oma ülesanne ja tähendus.

Järgnev osa: "Sadu jõkke".