Tegelikult Madis Jürgen polegi ajakirjanik, vaid hoopis kirjanik. Sest ajakirjaniku kirjutatud artiklid ei pea ajahambale vastu ja lähevad ruttu vanaks, Madise lood aga lähevad aina paremaks, mida kauem nende kirjutamisest möödas on.

Madis kirjutab vanadest ja üksikutest inimestest, veidrikest, külahulludest ja ullikestest. Ja kirglikest kultuuritegelastest ka muidugi.

Mõnele võib paista, et see on mingi veider paralleelmaailm oma Lubja Vaikede, Seiude ja Jürkadega. Aga siis saad aru, et hoopis meie ise oleme oma lõputu kiirustamise ja kergemeelsusega kaotanud sideme päris asjade ja eluga.

Madis ei kirjuta niisama lugusid. Madis paneb inimesed jutu sisse. Ja kui ta on just kellegi jutu sisse pannud, siis sealt enam välja ei saa, kas või mingu sada aastat mööda. Vot niisugune mees on Madis Jürgen.

Priit Hõbemägi