Eesti üht parimat luuletajat Mari Vallisood on alati iseloomustanud igapäevaste asjade poeesia, argielu ja igaviku igavene põimumine.

Selles luulekogus on enam kui kunagi varem selgesti märgata autori seotust reaalteadustega. On ta ju palju aastaid luuletamise kõrval töötanud hoopiski programmeerijana.

PIME

Lõhna mäletan – piparmünt, nisupõld.

Kuulen – kuuseladvad ja -männi.

Meri (kaugel), lähedal inglikoor,

üle kivide allikas, läte.

Käed ette – siis näen – matemaatika.

Pimeda maailma metafoor.

Ilustet ümberüte.