Arkadi Avertenko (1880?1925) oli revolutsioonieelse Vene kirjandusilma üks kõige populaarsemaid ja mõjukamaid autoreid. Huumoriajakirja Satiricon toimetaja ja põhiautorina pälvis ta tiitli „impeeriumi naerukuningas”. Tema annet ning tähendust kõrvutati Mark Twaini ning Jaroslav Haeki omaga, tema looming mõjutas Mihhail Bulgakovi, Ilja Ilfi ja Jevgeni Petrovi, Mihhail Zotenkot. Avertenko loomingu austajad olid Nikolai II ja Lenin. Naerukuningas ise oli impeeriumi maadluskuninga Georg Lurichi ande austajaid, tema atleetikaõpilane ja malepartner, kirjutades Lurichi tegelaseks mitmes oma jutustuses. Bolevike võimulepürgimist tervitas Avertenko raevuka satiiriga. Tema raamatut „Tosin nuga selga revolutsioonile” on nimetatud 20. sajandi üheks kõige jõulisemaks antibolevistlikumaks teoseks, naerukuninga „kirjavahetus” Leniniga on aga kurioosum omaette. Tänasele eesti lugejale on käesolev kogumik esmakohtumine ammu klassikuks saanud autoriga.