"Cassirer ise ütleb oma teose viimases peatükis, et “Keel ja müüt” püüab selgitada “müüdilise ja keelelise mõtlemise kõikjal ilmnevat tihedat põimumist” (lk 101). Sestap on lehekülgede arvult kasin teos ambitsoonikas ja sisutihe. Selle eesmärgiks on teha selgeks küsimus, kumb oli varem - kas sõna või sellega väljendatav. 1874. a Breslaus [Wroclaw] kuulsas juudi kaupmeste ja õpetlaste peres sündinud Ernst Cassirer vaatleb kõigist sõnadest kõige olulisemaid - rahvaste, jumalate ning nendega seotud ettekujutuste nimesid ja nimetusi. Autor näitab, kuidas mõni nähtus on muutunud nimeks või nimi nähtuseks. Cassirer läheneb teemale reaalteadlasele omase ratsionaalse fundamentaalsusega. End Immanuel Kanti õpilaseks pidav filosoof püüab luua omalaadset instrumenti, mida saaks kasutada igal ajal ja igas kohas, kus puututakse kokku müüdlise mõtlemise või selle järelkajadega tänapäeva mõtteloos.

Ehkki "Keel ja müüt" on üks Cassireri tõlgitumaid teoseid, on see kõike muud kui kerge lugemine.

Autori rõhutatud neutraalne, kiretu hoiak süstib iseenesest põnevasse ainesse kuivust. Samas on see aga tugev tahk - Cassirer ei taha polemiseerida, vaid rääkida keele ja mõtlemise vahekorrast võimalikult rahulikult. Seejuures on põnev osutada, et "Keel ja müüt" ei ole psühholoogiaalane, vaid ikkagi filosoofia ja usundiloo valdkonda jääv teos. Problemaatika on võrreldav Mircea Eliade "Kosmose ja ajalooga", samuti sobib see heaks kõrvallugemiseks Tarmo Kulmari "Tõsilugudele muinasrahvastest" - teisele äsja trükist tulnud religiooniloo-alasele teosele."

14.12.2007 Eesti Ekspress