Romaan kirjeldab ema kaotanud kümneaastase tüdruku elu. Naise kaotusest masendunud isa jätab lapse kasvatuse hooletusse ning tütar naudib mänge agulilastega. Kuid peagi on vabadusel lõpp, tütrele võetakse kasvatajaks preili ja suvevaheaeg tuleb veeta maal, kus on igav ja pole mänguseltsilisi.

«Too tüdruk, kõhn, tusane ja koduigatsuse valus, olin mina. Ometi ma ei taha jutustada iseendast, vaid Kajajast, kuid saan jutustada ainult sellest, mis ma nägin, kuulsin ja kindlasti tean. Nõnda on vältimatu, et minagi olen tegelane selles loos ja et minustki tuleb jutustada mõni sõna, kasvõi seda, kuidas ma sinna sattusin, kust lugu algab.»