Suurem osa teose materjalist põhineb ajaleheartiklitel, mis tihtilugu kujutavad endast väiksemaid “nupukesi”, lihtsaid teateid ja tähelepanekuid, kohati ilmselt väga sarnaseid neile uudistele, mida raudteejaamas üksteisega jagati.

Ajaleheartiklitest ja -lõigenditest saab väga hea ülevaate Jõgeva tavaelust ja huvitavamatest sündmustest. Paljud detailid, mis tänapäeval iseenesestmõistetavad tunduvad, olid omas ajas tähelepanu ja pingutust nõudvad. Näiteks majade ja tänavate sildistamine ja tähistamine, kodanike “sissekirjutuse” nõue, majaperemeeste kohustus vastutada oma leibkonda kuuluvate noorte ja teenijate viisipärase käitumise eest. Väikese aleviku elus olid märkimisväärseteks sündmusteks kõikvõimalikud laadad, mida uudiste autorid kirjeldavad mahlaka detailirikkusega.

Värvikalt jäi meelde kentsakas omakohtu juhtum, kui laadalised veeretasid varguselt tabatud kurikaela poris seniks, kuni süüalune savikänkraks muutus. Analoogseid mahlakaid seiku on selles raamatus küllaga.

Kokkuvõtvalt võib käesolevat raamatut määratleda kui omanäolist meediaretke läbi erinevate ajastute.