Luules peitub euroopalise maailmakultuuri olemus, selles avalduvad ta palgejooned. Seda tunnetab küll iga eksiilautor, kes oma üksikul tunnil paberi võtab, et üles märkida mõned eestikeelsed värsid. Ta vahest ei märkagi ise, et ta pole tegelikult eksiilis, vaid pärast pikka käänakulist teed on tagasi jõudnud sinna, kust ta kord lahkus. – Eesti asub Euroopas ja Euroopa oli Eestis. Need on keele, aja ja koha seadused, mis on teda juhtinud sinna, kuhu ta vahest polegi tahtnud minna. Aga ometi on ta jõudnud koju. – Lõpuks on ju igas hingetuisus jääminek.