"Tervikliku väljenduse leiab Jaksi maailmapilt romaanis "Eikellegi maal. Ülestähendusi Siimonist", mis K. Ristikivi "Hingede öö" sarnaselt loob mõjuvõimsa kujundi "prototüüpsest pagulasest". Autobiograafiliste lõikude najal viiakse lugeja psüühiliste ajendite kaosesse, milles nn kadunud sugupõlve pale aegamisi kuju võtab. Romaan tõi autorile ühe moodsaima eesti kirjaniku maine, teose aegruum rullub lahti assotsiatiivse mälu tegevusena, lisaks aegade ühildumisest tulenevale sisetõlgendusele esitatakse põhiteksti skematiseeriv loomaallegooria, mängitakse semantiliste kontrastidega (oksüümoron, kollaaž) ning kasutatakse ohtralt lingvistilise tihendamise võtteid (sõnaeksperiment ja -mäng, kohatine alg- ja lõppriim, stiliseeritud rütm)."

– Jaan Undusk