Foneetika on kaua aega olnud füüsika, füsioloogia, patoloogia ja psühholoogia abiteaduseks. Samuti on ta lähedalt seotud kõnetehnika ja lauluõpetusega. Foneetika uurib hääldamist ehk foneerimist. Ta on vajalik ka keeleuurijatele keeles toimunud muutuste mõistmiseks.

Õpik annab ülevaate hääldamisorganitest, eri liiki häälikutest (sulghäälikud, ahtushäälikud, velaarsed ja palataalsed avahäälikud) ning häälikute varjundumisest (nasalisatsioon, velarisatsioon, palatalisatsioon, taandamine, vokaalharmoonia, labialisatsioon), dünaamilisest ja muusikalisest rõhust, kõnehäiretest ja foneetilisest transkriptsioonist.