Saab väsind rändur

kuivast kännust hüva lõkkesooja

-- öömusta metsavarju rõõmulooja.

Ta koiduajal ärkab puhanuna

kesk maasikate juuliküpset puna,

seab hommikueineks süte peale murumuna.

Maad-taevast andide eest tänab

ja päevakoerana jääb mõnulema,

tukkrammestuses mõtteid mõlgutama.

-

Illustreerinud Maret Olvet ja Silvi Väljal.