Kas inimkonna ajalugu tuleb ümber kirjutada? Juba aastakümneid satuvad arheoloogid leidudele, mis meie ajaloopildi pea peale keeravad. Teaduse poolt õigustamatult võltsinguks tembeldatud ja avalikkuse eest varjatud, jätkavad need mõistatuslikud muistised oma varjusurma muuseumide, ülikoolide ja instituutide keldrites. Luc Bürgin on vaidlusalustele leidudele jälile saanud ja dokumenteerinud need sensatsioonilise pildimaterjaliga.

Alates 1983. aastast on ameeriklane Russell Burrows varastanud USA Illinoisi osariigis asuvast salajasest matmispaigast üle 4000 tundmatu päritoluga kuld- ja kivimuistise.

1972. aastal uuris Erich von Däniken Ecuadoris asuvat koobastikku. Lõuna-Ameerika «allilmas» oli tal võimalus näha kullast dinosaurusekujukesi ja kummalist «metallraamatukogu». Piiblimotiivid ja mõistatuslikud sümbolid -- Michigani tahvlid viivad kimbatusse isegi kogenud arheoloogid. Kahjuks peituvad need mormoonide keldrites luku taga.

19. sajandi keskpaigas kaevati Acambaros (Mehhiko) välja 33 000 savist figuuri, millest mõningatel on kujutatud dinosaurusi. Teadlased hindavad nende vanust 4000 aastale.

Glozeli küla (Prantsusmaa) esiajaloolise leiukoha raidkirjad pärinevad ajast, mil inimene ei osanud veel kirjutada. Nüüd on Shveitsi teadlastel õnnestunud osa nendest deshifreerida.