Suvel 2009 hakkasin inventeerima oma failimajanduse laoriiuleid. Inventeerisin ning avastasin hulgaliselt ajakirjanduslikke tekste. Lugesin ja korrastasin, liitsin ja lahutasin neid, kuni tõdesin, et näed sa, eneselegi ootamatult üks kogumik jälle koos. Sellega olin sujuvalt lahendanud nii mõnegi endale esitatud eale vastavalt totra, kuid vägagi eksistentsiaalse küsimuse.

Kirjastaja võib ju lubada, et kingib endale ümmarguseks sünnipäevaks ühe raamatu. Ja ongi 50 nagu naksti tähistatud. Ning kui enne olid «Minu kuritööd» ja «Mälu võim», siis loomulikult on tegu minu elulooraamatute kolmanda köitega. Minu ajakirjanduslikud tekstid on ka minu elulugu.