Nõukogude Liidu vastase sõja algupäevil rakendas Wehrmacht ligemale 600 000 meest liitlasvägedest, hiljem lisandusid nen

dele arvukad võõramaised vabatahtlikud ja abitahtlikud. Teise maailmasõja tipp-päevil oli iga kolmas Saksa poole vormikandja välismaalane.Hitleri loosung võitlusest bolśevismi vastu leidis vastukaja kõikjal Euroopas – nii veendunud faśistide kui Ida-Euroopa rahvaste leeris, kes taotlesid sõltumatust Nõukogude Liidust. Paraku paljud nendest ei piirdunud võitlusega rinnetel vaid osalesid ka Wehrmachti ja relva-SSi kuritegudes. Kaasmaalaste poolt süüdi mõistetutena ja unustatutena jäeti nende roll külma sõja päevil ajaloolaste poolt kahe silma vahele või vaikiti sootuks maha, seevastu paremradikaalid aga omistasid neile kangelaste aupaiste.Uusimate uurimuste alusel heidab Rolf-Dieter Müller esmakordselt pilgu Hitleri liitlaste ja idarindel võidelnud võõramaiste vabatahtlike eripalgelistele motivatsioonidele. Seda ülevaatlikku käsitelu täiendavad rohked fotod, kaardid ja dokumendid