Võrumaa lõõtspillimängijad ja -meistrid 1892–2014.

Raamatust saab teada, kus ja kuidas pilli mängima õpiti, kuidas pillimängijakarjäär kulges, kes lõõtspille meisterdasid ning kuidas on lõõtsamängimisega lood praegusel ajal.

Raamatu juhatab sisse kirjatöö Eesti lõõtspilli suurkujust – August Teppost (1875-1959). Teksti ilmestamiseks on lisatud Võrumaa Muuseumis hoiul olevate dokumentide koopiaid. Veel on raamatu alguses juttu legendaarsest pillimehest Karl Kikasest (1914-1992).

Ülevaade mängijatest on antud Võrumaa valdade lõikes. Antsla vallas olid tuntumad pillimehed Harald ja Richrad Lindegrön, kes oma eeskujuga äratasid huvi teppo tüüpi pilide vastu. Haanja vallast tutvustatakse noori ja andekaid Tarmo Noormaad ja Anu Tauli. Meremäe vallas mängid kolm venda Osvald, Karl ja Rudolf Kojus teppo tüüpi pillidel ning andsid oma oskusi edasi noorematele. Misso vallast on pärit tuntud muusikud nagu Tiit Kalluste ja Ain Tarro. Mõniste vallas on elanud perekond Vislad, kes lõõtspilli mängimisega on tegelenud kolm põlve järjest. Rõuge vallast on juttu Mõniste rahvamaja kapelli juhendajast Alo Pihust. Sõmerpalu vallas elab ja tegutseb Harri Lindmets, kes mängib lisaks veel teisigi pille. Urvaste vallas on tegutsenud ja tegutsevad pillimängijad Laatred ja ka Varstu vald on rikas tuntud lõõtspillimängijate poolest. Arhiividest võib leida näiteks Elmar Lindmetsa ja Kadri Laube poolt linti mängitud lugusid. Vastseliina valla kohta ütleb Heino Tartes, et oli raske hankida usaldusväärset informatsiooni ning kahjuks ei ole ka noori mängijaid. Võru valda aga võib pidada autori sõnutsi „lõõtspilli sünnivallaks", sest Võru valla alla kuuluvas Loosu külas on sündinud August Teppo. Veel võib nimetada Elmar Ruusamäed ja tema järeltulijaid.

Raamatus ei ole ära unustatud ka meistreid, kelle käe all lõõtspillid valmisid või valmivad.

Raamatu lõpuosas on ära toodud Võru võistumängmiste 2004-2014 tulemused, lisatud on fotosid mängijatest.