Varblase seitsmes luulekogu jätkab maiste vaevade poeesiasse alasti rebimist ja hingepiina piitsutamist. Aina raevuvale luuletajale pole mitte miski püha, sajatada saavad nii Kurat, Jumal, surm, elu ja armastus. Kohati tekib mulje, nagu oleks Kareva mässama hakanud, kui selgub, et muidu vihane Varblane on veidi leebunud ja teisenenud.