"Noor advokaadiabi Rein Maltspuu avastab maal suvitades oma sünnisaladuse ning saab teada, et tal oleks õigus pärida talu.

„Inimese ette kerkib võimalusi ja väljavaateid, kuid enne, kui neist aru saadakse ja taibatakse, on juba hilja. Enne kui hoomatakse allika vulinat ja küünitatakse januseid huuli selle poole, valgub see juba kuivanuna liiva. Enne kui sirutatakse käsi marjakobara järele puu otsas, on need koltunud ja kuivanud.

Talle meenusid pettumus- ja kahetsuspiinad, südamevalu, mida ta oli tundnud proua Randeri lahkumise järele. Ta elas selle kõik uuesti läbi, nagu kevadesse sattunud lumine päev toob tagasi kõik suure talve meeleolud, ja teda haaras hilinemise hirm.“