Edith Nesbit (1858–1924) on maailmas hinnatud ja korduvalt avaldatud lastekirjanik. Tema sulest on ilmunud mitmeid kogupere- ja võlujutte. Lapsena oli Edith Nesbit üleannetu poisilik tütarlaps, kellest kasvas omapärane ja vabameelne täiskasvanu. Koos oma abikaasa Hubert Blandiga oli ta sotsialistliku Fabiani seltsi asutajaliikmeks ja nende kodu sai omaaegsete sotsialistlike ja literatuursete ringkondade keskuseks. Kaos nende boheemlaslikus kodus suurenes, juhituna väsimatu «Daisy» (nii kutsusid teda sõbrad) poolt. Alalisteks külalisteks olid teiste hulgas ka George Bernard Shaw ja H. G. Wells. Omaenda laste kõrval kasvatas Edith veel üles kaks adopteeritud last. Tema riietus, soeng, elustiil ja komme end jõuliselt väljendada näitasid teda naisena, kes püüdis murda vabaks ettekirjutustest, mida Inglise ühiskond sel ajal nõudis Hoolimata oma edust kirjanikuna viisid helded ja suuremeelsed teod ta elu lõpupoole lähedale pankrotile.

«Viis last ja tema» on Edith Nesbiti fantastiline jutustus, kus Robert, Cyril, Anthea, Jane ja Talleke leiavad suvel maal olles liivahaldja, Psammeadi, kes täidab iga päev ühe nende soovi. Selle raamatuga ongi Edith Nesbit saavutanud maailmas oma suure tuntuse.

Raamatule järjeks on «Fööniks ja Vaip» («The Phoeniks and the Carpet» – esmakordselt ilmunud 1904), ning triloogia nende viie lapse maagilistest juhtumistest lõpetab «Lugu amuletist» («The Story of the Amulet» – 1906).