Valeri Brjussov (1873-1924) on eesti lugejale tuntud eelkõige luuletajana, vene sümbolistide koolkonna esindajana.

-

Jutustus «Viimased leheküljed naise päevikust» põhjustas imumisajal kriitikas suurt elevust, ülistusi naise hinge salasoppide läbivalgustamisest kuni etteheideteni tegelaste «eskiislikkuse» pärast. Brjussov ise viitas kirjas P. Struvele, et selline eskiislikkus... «vastab täiesti tegelaste karakteritele, kes kõik on nii tühised, et ei vääri tõsisemat analüüsi».

-

Jutustuse «Mozart» (1915) kohta on täheldatud, et Brjussovil on siin korda läinud elustada ja uuendada vene kirjanduses lausa šabloonseks kujunenud skeemi: juba Tšehhovi aegadest peale iroonilises tonaalsuses interpreteeritud süžeed andekast inimesest, kelle «olud on maha tallanud».