Need kaks lugu kirjeldavad kõigist saagadest vast kõige täpsemalt, kuidas islandlased avastasid ja asustasid Gröönimaa ning sealt edasi rännates püüdsid juba 500 aastat enne Kolumbust koloniseerida Ameerikat.

Kuivõrd islandi saagad on Põhjamaade ja kogu keskaegse germaani kirjanduse tähelepanuväärsemaid panuseid maailmakirjandusse, võib nentida, et eesti lugeja on üpris õnnelikus olukorras: Rein Sepa tõlkes ilmus 1970 kapitaalne “Vanem Edda”, seda rida on viljakalt jätkanud Arvo Alas “Grettir Asmundripoja saaga” (LR 1982), “Njalli saaga” (Varrak, 2001) ning nüüd siis käesolev LR topeltnumber. Neile, kel saagade maailm veel avastamata, võib seda raamatut siiralt soovitada esmatutvuseks, saamaks mingitki pilti saagade stiilist. Samas on mõlemad siinsed saagad lühikesed ja varustatud põhjalike saatesõnade ning kommentaaridega, mis hõlmavad poole raamatukese mahust (kuigi üks leheküljepikkune peatükk võiks anda ainest tervele pikale romaanile).

- Ülev Aaloe