Mulla sees ja peal käib vilgas elu. Kui seal poleks elanikke, siis õigupoolest poleks mulda olemas, selle asemel oleks elutu pinnas. Muld tekib pinnasest ja kõdust taimede, usside, hulkjalgsete, hooghännaliste, seente, bakterite ja teiste mullaelanike elutegevuse tulemusel.

Vihmaussid on mulla tekitamisel väga tähtsad. Mulda ja kõdunevaid taimi süües rikastavad nad mulda väetisega, kobestavad ja õhustavad seda. Vihmaussi kehast käib iga päev läbi sama palju mulda, kui ta ise kaalub. Mullas olevad kõdunevad taimeosad, bakterid, seeneniidistik ja muu söödav seedub.

Taimejuured saavad vihmausside tehtud käikudes kergemini kasvada.

Liivaterad, saviosakesed ja muu söödamatu väljub vihmaussi kehast koos väljaheidetega. Need on maapinnal näha väikeste mustade mullakuhilatena.

Mida rohkem kuhilaid, seda enam on selles kohas vihmausse ja seda viljakam on muld. Vihmaussi väljaheide on väga hea väetis, mis sisaldab ka palju baktereid ja kaltsiumi. Need muudavad mulla taimedele paremaks.