Vergiliuse surm on surmaraamat, aga just seepärast ka eluraamat. Vergilius elas ajal, mida võib paljuski võrrelda meie ajaga; ajal, mis oli täis verd, õudust ja surma, kuid just seetõttu oli see ka pöörangu ja uue alguse aeg, milles teatas endast tulevik. Nii et selle eluraamatu keskpunktis paikneb surmafenomen, ja harva on mõni raamat - religioossed suurteosed välja arvatud - söandanud surmafenomenile nii lähedale minna. Aga seda tehes hõlmab raamat ka elunähtuste tervikut, nii poeet Vergiliuse kui ka - tema ajatusest kantult - meie enda oma.

- Hermann Broch