Mis seob tsaar Nikolai II, Stalinit, Picassot, Apollinaire'i, Cocteau'd ja Stravinskit? Kõik need 20. sajandi poliitika ja kunsti ajalukku sügava jälje jätnud isikud olid innukad vene balleti austajad. Paljud neist leidsid sealt oma elu armastuse. Tegemist ei olnud ainult põgusate seiklustega, sest nii mõnedki suhted paisusid tõeliseks kireks ning kujundasid saatusi. Nikolai II armastus kuulsa baleriini Mathilda Kšessinskaja vastu peegeldub vastu tema poliitika vigades; Stalini puhastuskampaania algus langeb ajale, mil suur juht kohtus ühe Suure Teatri tähega; Picasso muutis Djagilevi balletitrupi tantsijanna Olga Hohlovaga kohtudes maalimisstiili...

Toetudes seni avaldamata dokumentidele ning Nurejevi, Chagali ja teiste artistide ja poliitikategelaste mälestustele, vaatab autor balleti kulisside taha ajajärgul, mil KGB kasutas baleriine spioneerimiseks ja Montparnasse oli artistide kohtumispaik. Ta jutustab, kuidas vene balletitrupi saabumisega Pariisi 1909. aastal sõlmusid ja tugevnesid Vene-Prantsuse kultuurisidemed.

Vene kirjanik ja esseist Vladimir Fédorovski oli Gorbatšovi ajal diplomaat. Ta on kirjutanud mitmeid Venemaa poliitikat ja kultuuri käsitlevaid raamatuid.