Esimese maailmasõja ühe tagajärjena tekkinud Tšehhoslovakkia üks rajajaid ning kokku neljal korral riigi presidendiks valitud tšehhi filosoofi ja sotsiloogi Tomáš Garrigue Masaryki (1850–1937) on poliitiku ja kirjanikuna võrreldud Jaan Tõnissoniga. Tema raamatute pikka nimekirja kuuluv “Vene ajaloo- ja religioonifilosoofiast” on neist kõige tuntum. See ilmus esmakordselt saksa keeles 1913. aastal, tšehhi keeles pealkirjaga “Venemaa ja Euroopa” 1919–1920. Sama pealkirja kannab ka slavofiil Nikolai Danilevski raamat (eesti keeles AER-i sarjas 2013), kuid autorite seisukohad on vastupidised.

Läänemeelseid jõude eelistav Masaryk oli Venemaa suhtes kriitiline, nähes selles mahajäänud mittedemokraatlikku riiki. Tema nägemuse erinevatest vene filosoofiakoolkondadest ja nende seisukohtadest teeb unikaalseks see, et tal õnnestus analüüsida mitmeid mõtlejaid, kes tema raamatu ilmumise ajaks ei olnud veel võimul ega sellest mõjutatud. Nüüd kaheköitelisena ilmunud teose on saksa keelest tõlkinud ja järelsõnaga varustanud Simo Runnel.