Kreeklasest kirjanik on kirjutanud rootsi keeles juba viiskümmend aastat, kuid otsustab siis lõpetada – tundub, et midagi pole enam öelda. Taaskohtumine sünnimaa ja emakeelega käivitab eleegilise, peenekoelise mõtiskelu migratsioonist nii geograafilises kui ka psüühilises mõttes: ühest keelest teise, noorusest vanadusse, nüüdishetkest minevikumälestustesse. Kreeka inspireerib alustama uut teost, veel üht elu, sest kirjutamine ongi elu.

2018. aasta sügisel ilmus Kallifatideselt suurt tähelepanu äratanud romaan „Lahing Trooja pärast“.