Meie idapoolsete hõimlaste enamjaolt alalhoidlikest ja traditsioonilistest kirjandustest on udmurdi ilukirjandus kõige mitmekesisem ja eksperimenteerivam. Ka siinses proosakogus on esindatud mitmed žanrid ja laadid autoritelt läbi kogu udmurdi kirjanduse ajaloo, suurtest klassikutest noorukeste kirjandusse astujateni.

Udmurdid on oma temperamendilt ja eluhoiakutelt üsnagi sarnased eestlastega ning see kajastub ka nende ilukirjanduses. See rahvas on töökas, ausameelne ja õiglust hindav, äärmiselt puhtuselembeline ja visa kord alustatut lõpule viima. Samas on ta küllaltki avatud maailmale ning õppimisaldis. Soov ükskord vabaneda kolonialistlikust survest miilab vaikselt nende hinges, kuid ummisjalu barrikaadidele kippujad nad eriti pole. Ka selles raamatus on esil ehk rohkem selle rahva hingevaevad kui helged unistused.