1991. aasta suvel olin ma tavaline laps. Ma tegin tavalisi asju. Mul olid sõbrad ja ema, kes mind armastas. Ma olin samasugune nagu teie. Kuni päevani, mil mu elu varastati.

Kaheksateist aastat olin vang. Olin ärakasutamise ja kuritarvitamise objekt. Kaheksateist aastat ei lubatud mul oma nime öelda. Ma sain emaks, kuid mind sunniti olema õde. Pidasin kaheksateist aastat vastu võimatutes tingimustes.

26. augustil 2009 võtsin oma nime tagasi. Mu nimi on Jaycee Lee Dugard. Ma ei mõtle endast kui ohvrist. Ma jäin ellu.

„Varastatud elu” on minu lugu – minu enda sõnadega, minu enda viisil, täpselt nii, nagu seda mäletan.