Teise eesti seltsina 1865. a. Tartus avatud «Vanemuine» oli oma algusaastatel üheks väheseks elujõuliseks eesti organisatsiooniks, kes täitis mitmeti ka ülemaalise keskuse ülesandeid. Esialgu harrastati peamiselt koorilaulu, väheselt ka orkestrimuusikat, korraldati meelelahutuslikke õhtuid ja peeti õpetlikke kõnesid, kuid võimete kasvamisel hakati 1867. a. eesti üldlaulupidu ette valmistama. Järgmise suurüritusena tehti «Vanemuises» 1870. a. suvel luuletaja L. Koidula juhtimisel algust eestikeelsete teatrietendustega, mis jäid asjaarmastajalikult püsima 1906. aastani, mil rajati kutseline eesti teater.

Käesolev uurimus on materjali rohkuse tõttu jagatud kaheks osaks. Aastad 1865-1880 langevad kokku eesti rahvusliku liikumise kõrgperioodiga. Uurimisel on võimalikult ammendavalt ära kasutatud allikmaterjalid - võrdlemisi hästi säilinud «Vanemuise» arhiiv, tolleaegne ja hilisem ajakirjanduslik info, kirjavahetused, memuaarid jne.