Eesti ajakirjandusel on selja taga üsna pikk ajalugu, esimene eestikeelne nädalaleht «Lühike õpetus, mis sees mõned head rohud teada antakse» ilmus 1766. a. Põltsamaal P. E. Wilde ja A. W. Hupeli toimetusel.

Sellele lehekesele järgnes XIX saj. I poolel rida lühemat või pikemat aega ilmunud perioodilisi väljaandeid.

Pidevalt ilmuvale ajakirjandusele Eestis pani aluse J. W. Jannseni «Pärnu Postimehe» ilmumahakkamine 17.(5.) juunil 1857. aastal.

Käesolevasse raamatukesse on koondatud igakülgset läbilõiget meie varasemast ajakirjandusest. Siia on koondatud valimik huvitavamaid satiirilisi ja humoristlikke palu, alates Masinguga ja lõpetades Jannseni «Pärnu Postimehega».

Kutsar: «Aus härra, mul oleks pisuke palve!»

Härra: «No ütle välja! Tahad sa palka juurde?»

Kutsar: «Ei taha, vaid ma oleksin teenistusest lahti palunud.»

Härra: «Aga mispärast? Mis sul viga on?»

Kutsar: «No, vaadake, aus härra - viga pole kedagi, aga... Molli Tooma tütar Eeva ... ma tahaksin naist võtta.»

Härra: «Säh, nüüd on valge väljas? Sina ka naist võtta? Kus su aru peast on? Poiss, sa jampsid!»

Kutsar: «Võib olla, aus härra; aga ma tahaksin ometi kord katsuda. Härral on juba k o l m a s proua ja pole tänini veel hulluks jäänud: kuidas mina siis e s i m e s e naisega kohe peast jampsima hakkan?»

(Pärnu Postimeess 1861, nr. 33)

Mõõdud: 130 × 165 mm