Sari «Liivimaa Klassika» on eesti kultuurilooline raamatusari, mis lähtub avaramast eesti kultuuri mõistmisest, nähes eesti kultuuri osana ka meie maa võõrkeelseid kultuuritraditsioone. «Liivimaa Klassika» vaatleb kunagi Liivimaaks nimetatud ala kultuuride kohtumispaigana.

«Vana vabahärra majas» (1913) on T. v. Bodisco esimene romaan ja peegeldab otseselt lapsepõlvemuljeid Kolga mõisast. Kolgas elas suur pere, suviti isegi 50 inimest. Sealse elulaadi märksõnadeks olid vaimsus ja seltskondlikkus.

Nimitegelase prototüübiks on kirjaniku vanaisa, krahv Karl Magnus Stenbock, kes oli oma õiglustunde poolest lugupeetud nii sugulas- kui teenijaskonna seas. Ka teistel tegelaskujudel on sarnaseid jooni lähisugulastega. Tegevuspaigad Eestimaal – Liivamets ja Kanten – on tegelikkuses Kolga ja Tsitre mõisad. Romaanis dateeritud tegevusaeg 1885 on aasta, mil baltisakslastele tundus nende maailm veel igavesti kestvana.

Theophile von Bodisco (s. Wistinghausen) (1873-1944) looming on žanriliselt mitmekesine, sisaldades luuletusi, novelle, esseid, näidendeid ja romaane. Läbivateks teemadeks Bodisco loomingus on balti identiteedi ja naise vaimse eneseteostuse probleemid. Baltlasena ei puudu temagi romaanides paljuräägitud nn. balti kolmkõla: kodumaa-armastus, müstika ja loodus (meie pankrannik leiab kirjeldamist igas Bodisco romaanis).

Theophile von Bodisco oli vahetult enne ja pärast Esimest maailmasõda tuntud kirjanik mitte üksnes Baltikumis, vaid ka Saksamaal. Ometi on ta tänaseks täiesti unustusehõlma vajunud. Tähelepanuväärne on ta Eestimaal eelkõige romaanikirjanikuna, seda eelkõige oma kaasaegsete, oma rahvusest ja seisusest naiste hulgas, kelle elu kulges küllaltki kindlaksmääratud radu pidi.