Milline oli Kreeka sõjalaev seestpoolt? Mis peitus antiikse templi sammaste taga? Kuidas ehitati amfiteatreid? Kuidas nägi välja jõuka talupoja elamine 2500 aastat tagasi? Tõsta üles sellesse värviküllasesse raamatusse lisatud kilelehed ja Sa sõna otseses mõttes avastad ajaloo!Vanaaja kreeklased elasid 2000 aastat tagasi, kuid nende pärand on jõudnud tänasesse päeva. Jälgides oma igapäevast eluolu, võime avastada kreeka mõjusid nii keeles, arstimisviisides, teaduses kui poliitilises süsteemis, rääkimata arhitektuurist, luulest, filosoofiast ja teatrist. Näiteks on meie tähestik kohandatud kreeka omast ja paljudel meie sõnadel on kreeka juured. Isegi sõna alfabeet tuleb sõnadest alfa ja beeta, mis on kreeka tähestiku kaks esimest tähte. Ja sõna telefon koosneb kreeka sõnadest tele (kauge) ja phone (hääl). Tänapäeva arstid peavad oma töös kinni karmist reeglistikust, mille algmed on kreeka arsti Hippokratese juures. Nad annavad tänini Hippokratese vande, millega tõotatavad teha patsiendi heaks kõik, mis võimalik. Teised kreeka mõtlejad on mõjutanud teadust. Nad mõistsid, et loodusnähtusi tuleb seletada loomulike põhjuste ja mitte jumalate tahtega. Tänapäeval peame iseenesestmõistetavaks, et on olemas teaduslikud põhjendused, miks hommikuti tõuseb päike, miks kasvavad taimed või miks vahel puhkevad raevukad tormid. Nüüdisajal elavad paljud inimesed demokraatia tingimustes, valides ise endale soovikohased valitsejad. Seegi tava on pärit Vana-Kreekast, kus poliitiliste juhtide valimise õigus oli meessoost kodanikel. (Mitte aga naistel ja orjadel, mistõttu see süsteem ei olnud täiesti demokraatlik, olles siiski nüüdisdemokraatia lähtekohaks.) Käesolev raamat annab lugejale aimu, mis tunne oli olla vanaaja kreeklane, ja näitab, kuidas nii ammustel aegadel elanud inimeste teod ja mõtted on seotud meie omadega. Samast sarjast:EsiaegKeldidVana-Araabia ja islamimaailmVana-Egiptuse igapäevaeluViikingid