kujundus ja šaržid Hugo Hiibuselt.

Armastatud (laste)kirjaniku ja tihedalt ka Vilsandiga seotud mehe mälestused enda eluteest.

Elasime siis väikses, armsas ja lasterohkes Eesti talus, kus oli seitse lehma, kaksteist lammast, neli siga, kaks kassi ning üks koer ja üks hobune. Meid, lapsi, oli ühtekokku viis ja meil olid mõlemad, nii ema kui ka isa, nii oli tollal kombeks. Sellest ajast on möödunud kõvasti rohkem kui kuuskümmend aastat. "Singeri" masina agendid on kadunud ja taas tagasi tulnud, külad on muutunud kolhoosideks ja källegi küladeks tagasi, lipud ja inimesedki on mitu korda värvi vahetanud ja kroonist on saanud rubla, rublast mark, margast rubla ning rublast jällegi kroon.

- - - - -

Salongi Karla jutustas: "Veomasin, mida juhtis see hull teadlane Mart Arold, tuli Vilsandi poolt üle laidude ja Ausi Eevald oma postipaadiga lähenes Papisaare poolt. Üks oli ära seatud olekus nagu ikka postiga tulles, teine aga on loll, nagu teada, ilma viinatilgatagi. Otse keset Käkisilma suri sel kuradima Joosepil mootor välja. Eevald, ähmane nagu ta oli, arvas, et küllap see masin siiski liigub ja jõuab eest ära, võttis küll igaks juhuks tuurid maha, aga ei peatunud ikkagi enne, kui paadi esitääv oli kabiinis kinni."

Seejärel pani Karla suitsu ette ja rääkis edasi, et hull teadlane olevat tund aega vändaga autot silmast välja vändanud. Ikka nii, et iga vändapöördega nihkus auto mõned sentimeetrid edasi vastavalt Archimedese esimesele seadusele. Eevald olevat sel ajal paadis peatäit välja maganud. Kui Käkisilm sai klaariks, oli Eevaldilgi silm selge, ta sõitis edasi Vikati poole ning Aroldki sai madalas vees auto käima ja võis bensiini jõul sõitu jätkata.