Kolm kuud tagasi, ühel maikuu pühapäeva pärastlõunal

veidi pärast kella viit ma surin. Olin totaalselt kutu.

Proovige seda ette kujutada – kiiremini kui silmapilgutus

oled sa pildilt kadunud. Ma polnud siiski päriselt

surnud – laipa polnud. Ma surin teistsugust surma …

Robert ei tea enam, mida teha. Pärast seda, kui keegi

on kasutanud tema mobiili ja postitanud tema nime alt

internetti siivutu pildi klassikaaslastest, põlgab teda

terve klass ja ka parimad sõbrad pööravad talle selja.

Tal ei õnnestu kuidagi oma süütust tõestada, sest keegi

ei usu teda, ka vanemad ega politsei mitte. Asi väljub

kiiresti kontrolli alt ja põhjustab vägivalla- ja vihkamislaine,

millega Robertil on üha raskem toime tulla.

Samast sarjast: Ulrieke Ruwisch „Laigid on kogu su elu“