Kunstnik Jaan Vahtra on intensiivselt kaasa elanud meie lähema mineviku kultuurielule ja seejuures rohkesti harrastanud ka kirjanduslikku tööd. Sel teel on unustusest päästetud ja mälestuste varamusse talletatud palju huvitavaid laike meie mineviku elust ja kultuurilistest sündmustest.

Erilist soojust õhkuvad leheküljed kirjaniku lapsepõlve-mälestustest, koolipõlvest, esimesest töötamisest rahvakooliõpetajana mahajäänud maakolgastes ja kunstniku silma läbi nähtud looduspildid matkakirjeldustes, mis kõik kutsuvad esile ilukirjanduslikke elamusi.

Kaaluka osa Jaan Vahtra mälestustes moodustavad kirjeldused õpingutest kunstikoolides ja nende õppejõududest, kellest paljud olid kunstiilma kuulsused. Ka autori noortele kaaslastele ja mitmetele muudele kultuuritegelastele on osutatud tähelepanu kaasaegsete ajalooliste sündmuste keerises.

Omaette peatüki moodustab J. Vahtra rohke kunstikriitika ja kunstikroonika, ning tema kunstiteoreetilised seisukohad, mis nüüd küll kuuluvad minevikku, kuid pakuvad tagasivaatena küllaltki huvi.