Rahvas röögib, Stalin aga ei saa oma Kremli korteris uinuda. Ei saa mitte sellepärast, et rahvas röögib, vaid südamevalu tõttu. Valutab südant suurriigi pärast, maailmarevolutsiooni saatuse pärast.

Riik ärkab unest. Riik ärkab kuulsusrikkast unest, ülistades saabuvat päeva. Riik on välja puhanud. Ja kogu maailm samuti. Stalin üksi pole sõbagi silmale saanud, mõlgutab mõttekest. Oleks aeg puhkusega mõttejõud taastada, kuid uni ei tule. Kuidas sa uinud? Sinu lähikonnas on mäss. Ta armastab teda! Mis siis? Kas käsud võib siis täitmata jätta? Nii või? Ta armastab teda! Aga kes siis inimesi tapma hakkab? Ta armastab teda. Kui igaüks hakkab kedagi armastama, kes siis maailmarevolutsiooniga tegeleb?