Noore autori esimene luulekogu üllatab vaikse kumeda häälega, mille toon eristub selgesti tänases noores luules levinud intonatsioonidest. Olemata palve või loits, mõjub tema luule ometi meditatiivselt; selles kõlab valdavalt üksiolu, viibimine omailmas, naivismi ja asjaarmastajalikkuse puhtas õhustikus. (D. Kareva) Tundlik, habrasõrn, salapärast kantud pihtimustlik jutustus. (R. Veidemann)