Tom armub Isabel’i ja otsutab kõik selle võrratu naise jaoks teha. Nad abielluvad üsna pea ja otsustavad ühist elu üksikul saarel elada. Tom on nimelt selle saare, Janus Rock, majakavaht. Nad on õnnelikud, kuid kui Isabel juba kolmandat korda lapse kaotab siis ei tea Tom enam, kuidas Isabel’i lohutada. Paar nädalat hiljem avastavad nad rannas sõudepaadi, kus on üks surnud mees ja nuttev vastsündinu. Kuna paadis on ka naise kampsun siis nad oletavad, et ka lapse ema on surnud. Isabel võtab tüdruku enda hoolde ja palub Tom’i, et ta ei teataks sellest kuhugi. Isabel’i nii särava ja õnnelikuna nähes ei suuda Tom keelduda ning nõustub. Kuna keegi ei teadnud, et Isabel’i viimane laps surnult sündis siis on see otsus üsnagi lihtne langetada, sest leitud laps on pea sama vana. Nad armastavad seda väikest tüdrukut nagu oma last. Tüdruku ristimise ajal kuulevad nad, et selle tüdruku ema elab jakes on kogu aeg lootnud, et ta oma tütre ikka kunagi veel leiab. Tom’i hakkab veel rohkem tema südametunnistus piinama. Ta üritab Isabel’i ümber veenda, et nad peavad lapse emale tagasi andma, kuid Isabel keeldub. Kuni ühel päeval…

Uskumatult ilus, köitev, emotsiooniderohke, ainulaadsete tegelastega romaan. Lugu armastusest, mis on nii lõputu nagu maailmameri.