«Käesolev teos on kriminaalparoodiasse rüütatud ühiskonnasatiir, mille nähtav teravik on suunatud Rootsi finantsoligarhia kasvavate võimutaotluste vastu. Allteksti iroonia kandepind on siiski tunduvalt laiem. Ridade vahelt räägiks nagu asjade olemust tunnetanud tark inimene, kes on «tehnilise progressi kiirrongilt maha hüpanud» ja muigab tänapäeva kaootilise maailma arengutendentsidega kaasnevate elunähtuste üle. Ainult see muie ei ole resigneerunud, vaid kindlast võitlusprogrammist lähtuv. Lõpuks on «Valgeks võõbatud süda» ka tehnikarevolutsiooni ajastu ülemlaul emantsipeerunud naisele. Kas selle poeetilisi superlatiive tuleb samuti sõbraliku muigena võtta, ei julge allakirjutanu öelda.»

Arnold Ravel