Tänapäeva kunstilise mõtte alusepanija ajaabstraktse kunsti ühe rajaja Vassily Kandinsky (1866–1944) kaks teost, “Vaimsusest kunstis” (1911, 1912) ning “Punkt ja joon tasapinnal” (1926) on teejuhiks nii visuaalse kunsti rolli mõistmisele kui ka selle rohujuuretasandil analüüsile maalija, kunstiteoreetiku ja pedagoogi pilgu läbi nähtuna. Esimeses pöörab autor enam tähelepanu maalikunsti arengule ja värviprobleemidele, teise rõhuasetus on vormi põhielementidel. 20. sajandi alguse avangardism avas ukse seni teadvustamata tajude maailma. Kandinsky näeb nii kujutava kunsti elemente kui ka ühiskonda pidevas ja lõputus arengus. Tema teooriate puhul ei ole tegemist kunsti demüstifitseerimise, vaid visuaalse kunsti loomise protsessi tutvustamisega.

Teosed on saksa keelest tõlkinud Krista Simson ja Mall Ruiso ning saatesõna kaudu asetavad need maailma mõtteloolisse konteksti Krista Simson ja Peeter Torop.