Originaalkeel: tšehhi keel

Tõlkija: Leo Metsar

Illustreerija: Dagmar Berková

Kirjastus: Eesti Raamat, Tallinn

Köide: tavaformaadis ja kõvas köites

Mõõdud 144 × 200 mm

Sisu: Väike tüdruk suures lossis räägib ühest tüdrukust kelle nimi on Dora. Dora isa on kunstnik. Dora isale pakuti tööd teises linnas ning ta võttis Dora ka kaasa. Dora pakkis kaasa riided ja enda kõige ilusama nuku Liza. Nad sõitsid väga pikaks ajaks ära. Dora oli kõigiga juba hüvasti jätnud. Edasi saate teada mis juhtub kui loete raamatut. Soovitan raamatut nendele kellele meeldib seiklus. Dora kool Prahas on hiiglasuur. See on nii suur , et inimene peab üle tänava teisele kõnniteele minema, kui tahab näha koolimaja tervikuna. Ent külas on pisike kool, imepisike. Kõik lapsed istuvad ühes klassiruumis ja neid õpetab üks õpetaja... Kuidas Dora küll rõõmustas! Öösel oli ta mitu korda ärganud hirmu tõttu, et on sisse maganud. Isa oli teda siis ikka rahustanud: "Maga rahulikult! Ära karda, ma äratan su parajal ajal." Kogu maja ja kool, kõik teadsid, et ta ära sõidab. Ta oli kõigiga hüvasti jätnud. Ja nüüd olidki mured juba seljataga. Nad istusid rongis akna all, nagu Dora oli soovinud. Nende pakid asusid riiulil ja pingi all. Isa oli tusane "Kas tahad kompvekki?" pakkus Dora talle paberituutut. "Ära ole kurb, kui mina olen lõbus." Isa ütles, et tema võtab maiustusi hiljem. Ta hakkas lehte lugema, Dora aga vaatas aknast välja. Korraga ei valmistanud sõit talle enam lõbu. Ta tüdis jaamanimede kirjapanemisest. Kupees oli palav, isa aitas Doral sviitri seljast võtta ja andis nõu, et tütar paneks pea õlale ja suiguks natuke. Et see kuigi mugav polnud, tõstis isa ta oma põlvele. Dora laskis pilgul üle kaasreisijate libisedes. Isa süles oli ta sageli istunud, ent ainult siis, kui nad olid kahekesi.