Kas on Eestis kohta, kus ei näe metsa? Mereavarustele vaadates... mere süles oleval linnulaiul rännates... põllunõlvast taevarannale vastu tõustes... Mujal sinetab üle soo kasvõi triibuke, hakkav silma vähemalt tukake, pole võimalustki puid mitte märgata. Me ütleme, et oleme metsarahvas. Arvame, et Eesti on metsane maa. Ükskõik kuhu minna -- kased, haavad, lepad..., sekka kuusikuid, kohati sammasjaid männitüvesid kilomeetritena. Kas me teame, mis on mets? Kas need on metsad, mida me silm haarab niipea, kui linnaveerest välja saame, põllult pilgu üles tõstame või merelt kindlale pinnale suundume? Kas meil on metsa palju või vähe selleks, et olla metsarahvas? See raamatuke on püüe näha puude taga metsa.