Käsiraamat hääletamisest? Kellele ja milleks? Millal te viimati kuulsite, et keegi kuhugi hääletaks?

Ehkki kunagi oli hääletamine paratamatus punktist A punkti B jõudmiseks, võiks tänaseks selle transpordiviisi lugeda kadunud kunstiks. Aga tegemist ei olegi päris klassikalise käsiraamatuga, vaid värvikireva rännulooga sellest, kuidas ühel jäisel novembrikuu hommikul oma soojast voodist Valga maanteele astusin. Plaanisin poole aastaga Vietnami jõuda, taskus väiksem summa kui keskmisel turistil kahenädalase pakettreisi jaoks.

See on seiklus läbi Euroopa, Kaukaasia, Lähis-Ida ja Aasia, kus meeleolud ja võimalused käivad üles ja alla nagu ameerika mägedel. Seda kõike võideldes üksilduse, bürokraatia ja kargete külmakraadidega. Ja mis oleks suurem seiklus, kui liikuda läbi maailma hääletades? Võibolla see, kui alati hääletamine ei tööta ja tuleb elule loominguliselt läheneda, valides edasi liikumiseks ka kümnekordselt ülerahvastatud ronge, imeodavaid lennukeid, praami või isegi mootorratta soetamist.